Firmaüritused populaarsed, aga ainult suvel

Siiski oleneb kõik aastaajast. Näiteks Audrus asuvas autode ja mootorrataste ringrajasõiduks mõeldud rajal auto24ring on praegu pigem hapukurgihooaeg. Suured jõuluüritused ja talvepäevadki on peetud.

Auto24ring eestvedaja Andres Hall tunnistab: „Kõik sõltub ka talvistest ilmaoludest. See praegune pole mingi talv, märg ja sombune ilm. Keegi ei tahagi kodust välja tulla. Kui on miinus viis kraadi ja lumi ja päike – siis on rahvast kohe rohkem.“ Kuid praegune pilt on üldise tegevuse osas petlik.

Kevadel lähevad jälle suuremad üritused lahti. Kui mõni firma praegu mõtleks, et tahab seal näiteks korraldada  oma suvepäevad või mõne motivatsiooniürituse, tuleb arvestada, et vähemasti kõik nädalavahetused on suvehooajal kinni.

Üritus vastavalt rahakoti suurusele

„Meil on üritusi seinast seina. Väiksemate kardisõitude puhul võib ettevõtte eelarve olla 400-500 euro kanti, kuid on ka üritusi, kus eelarve küündib 10 000 euroni. Ürituste arvu ja käibe mõttes on olnud enim autofirmadega seotud sündmusi, ent aina rohkem tellivad teisedki firmad,“ arutleb Hall ja märgib, et  kuigi nad ise majutust ei paku, pole Pärnu kaugel ja sealt on mugav tulla nende juurde autodega kihutama.

Võimalik on ka rada pikemaks perioodiks kinni panna. Kindel rekord on Porsche käes, kes mullu korraldas Ida- ja Kesk-Euroopa klientidele ning oma personalile ürituse, mis vältas kolm nädalat. Lisaks tihedale programmile ja erinevatele töötubadele seisis parklas ka 50 eri Porsche mudelit.

Masu oli alustamiseks hea aeg

Andres Hall olusid majanduskriisiaegadega võrrelda ei saa, sest ringrada avati alles 2013. aastal. Küll aga on kogemus olemas Steve Hindreksonil, kes rajas masu ajal Kose valda Viikingite küla. „Ma arvan, et meile mõjus hästi see, et puudus eelnev hea aja kogemus, kui raha pilluti otseses mõttes tuulde. Meie hakkasime tegutsema masu alguses, kui uksi pandi kinni ja inimestel polnud raha, et väljas söömaski käia. Aga me suutsime ka sel ajal end tõestada,“ arutleb ta.

Ta märgib, et otseselt turundusse pole nad panustanudki, vaid lasevad elamustel endi eest rääkida. „Ilmselt siin on ka see, et inimesed tahavad teistsugust kogemust ja linnast välja. Paksu metsa sees selline vahva külake – miks mitte. Linn on linn, meil on ehe, jänesed ja pardidki jooksevad ringi.“ Külas korraldatakse üritusi seinast seina, alates firmapidudest lõpetades pulmadega.Hindreksoni jutust koorub välja, et suviti on rahvast väga palju ja nõudlus suur, ent ratsa rikkaks selles valdkonnas ei saa. „Kevadel vahel helistatakse ja uuritakse, et kas oleme juba lahti… Sest paljud kohad panevad talvel end 2-3 kuuks kinni ja on avatud vaid ettetellimisel. Meie oleme ka talvel iga päev lahti, muidu tekiks tööjõuprobleemid. Kaotad tööjõu ja kevadel vaja uued inimesed välja koolitada, kvaliteet kannataks.“ Suurim grupp on siiani olnud 270 inimest, kuid käivad läbirääkimised, et sel suvel tuleks nende juurde ka Tallinna Tehnikaülikool 450 inimesega.

Steve Hindrekson räägib, et Viikingite külas on näiteks talviti popp kalapüük. „Ja oleme märganud, et firmad toovad siia ka oma väliskülalisi, kelle jaoks on see midagi täiesti uut ja meeldejäävat. On käidud nii Jaapanist, Hiinast, Austraaliast kui ka Ameerikast. Meeldiv, et saab nende mõistes eksootikat pakkuda.“

Hinna pärast eriti ei pirtsutata

Põhja-Kõrvemaal asuva Leppoja Puhkekeskuse juht Vallo Valdmann nendib, et neil on viimastel aastatel olnud tegevus stabiilne ja märgatavat klientide arvu kasvu masu järel pole olnud. „Eks meil on ka kindel kontingent, põhilised kliendid on välja kujunenud.“

Kas kohalik tarbija on väga hinnatundlik? „Üldiselt pigem mitte. Eks räägitakse ikka läbi, kas ja mida saaks odavamalt, kuid hinna üle vingumist on vähe.“

Nende juures toimub palju koolitusi ja Valdmanni sõnutsi kiidetakse ka just eraldatust. „Oled täiesti eemal muust keskkonnast. Väga vähe on gruppe, kes piirduvad lihtsalt laua taga istumisega – teeme selle koolituse nüüd ära. Üldiselt väga palju tahetakse ka aktiivset programmi metsas. Näiteks talviti on suusamatkad ja väga palju ka orienteerumismänge.“

Autor: Karoliina Vasli, kaasautor (Õhtuleht)